Niisiis viimane hommik. Puhkasime ennast maksimaalselt välja, sest ees ootas piinavalt pikk kojusõit. Kuna kohvrid olid pakitud ja lend läks alles 14.25, siis kolasime veel veidi kesklinnas ringi. Ennem tegime oma viimase hommikusöögi hotellis.
Ega meil linna peal käimisel mingit konkreetset eesmärki polnudki. Mõtlesime, et ehk leiame mõne hea raamatud asteekide kohta. Maiade kohta Chichen Itzast saime ning Teotihuacani raamat sai ka reisi alguses soetatud. Seda siiski ei õnnestunud hankida. Samas leidsime presidendipalee tagant suure kaubatänava. See oli selline pikk-pikk tänav, kus kaubeldi kõigega, mida inimkond on oma ajaloo jooksul suutnud välja mõelda ja mille hind on väiksem kui 1000 EEK. Hunnikute viisi pudi ja kamaluga peale veel padi. Kõike seda pakuti oma kaupa verbaalselt promodes ja eelistatult oma naabrist kõvemini karjudes. Ehk siis selline väga lärmakas ja samas väga populaarne kohta. Rahvast oli kui murdu. Mõned tehingud tegime meiegi - 5$ sai abikaasa paar kilo juuksekumme ja klambreid ning 60$ eest suvepüksid. Kui oleks tahtnud, siis sellise kehvemapoolse T-särgi oleks saanud 25$ eest ja käekoti enam-vähem sama raha eest. Jalutasime ja vaatasime, kuidas naised ostsid käekotte 3-4 kaupa - erinevad värvid ja tegumoed. Naised!?! 
Tungisime rahvamassist läbi Zocalole ja väikese kurbusenoodiga hinges läksime hotelli ja palusime tellida takso. 15 minutit ootamist ja tuligi ilma mingisuguste tunnusmärkideta sõiduk. Kuna portjee ütles, et see ongi meile, siis viskasime oma kohvrid pagassi ja sõitsime lennujaama. 100$ maksis, see on hotellist takso tellimisel fikstasu.Check-inis läks aga huvitavaks. Oma arust tulime küll vara (3 tundi ennem väljumist) kuid neidis check-ini letis ütles, et lennuk on overbooked ja meile kohti ei ole. Ohh mis rõõm! Pikaamaalendudel müüakse lennud välja üle 100% kohtade arvust. See peaks tagama selle, et kui mõni klient jätab tulemata (tavaliselt jätab), siis oleksid ikka kõik kohad täis. Tundub, et meil nii hästi ei läinud. Meil oli veel ka see teema, et Pariisist pidime kohe lendama Helsingisse ja sealt laevaga koju. Õnneks oli meil ostetud tripp Mexico City - Helsingi, seega moel või teisel oleks meid Soome toimetatud. Lisakulu oleks olnud ainult Helsingi - Tallinn laeva või lennupilet. Aga check-ini senjoora andis meile siiski veidi lootust ja palus tunni pärast tagasi tulla. Närviliselt mööda lennujaama ootesaali ringi konnates suutsime selle tunni ära oodata. Tuli välja, et meile ikkagi leiti kohad. Tegelikult juhtus see, et vahetati lennuk veidi suurema vastu välja, mis omakorda tähendas lennu hilinemist. Igatahes kell 15.55 startis meie Aeromexico lennuk Pariisi poole. Kohad muidugi ei olnud eriti head. Keskmises reas ja reavahe oli kuradi kitsas. Minu teise poole naabriks tuli mingi lollakas umbkeelne, kes ei saanud aru ei prantsuse ei hispaania keelest ning teeskles enamuse lennust magamist. Vist oli araabia päritolu. Mul oli selline tunne, et tema koht oli hoopis minu taga, kuid kuna sõbrad tahtsid laiutada, siis ronis ta minu kõrvale. Tore tropp küll. Aga ega ma tagasi ei hoidnud, laiutasin palju jaksasin.
Kui üldmulje Aeromexico lennufirmast oli selline tagasihoidlik - oma telekat seljatoes polnud ning reavahe oli kitsas, siis ülivõrdes saab kirjeldada nende toidukordi. Nii õhtusöök kui ka hommikueine ennem maandumist olid tõsiselt head. Nii head, et kannataks võrdluse välja ka keskmiste Mehhiko restodega. Oli vürtsi ja oli liha - toidul oli toidu maitse ja lõhn! Võrreldes Air France kohutava lobiga oli see ikka tõeline gourmet köök. Aga Air Francel oli muidugi see muu pool oluliselt parem.
Reisipäevikus on kirjas lennutrajektoori algus - lendasime üle New Orleansi, Montgomery ja Columbuse. Edasi tuli väsimus ja pooluni ning pilt tuli ette alles mõni tund ennem maandumist. Siin aga tegelikult neljapäeva kirjeldus ka lõpeb, sest kusagil Atlandi kohal ületasime päevajoone.
No comments:
Post a Comment